Skip to main content
  1. Avaleht >
  2. Fujitsu manages Scandinavian IT

Fujitsu manages Scandinavian IT

Fujitsu

Tallinn, aprill 04, 2013 Eestit tutvustavas ajakirjas “Life in Estonia” ilmus artikkel ” Fujitsu Manages Scandinavian IT From Estonia And Is Planning To Establish A Financial Services Centre”

Inglise keelne artikkel asub EASi kodulehel lingil Spring 2013.

Isegi kui sa oled ekspert, kelle sarnaseid on vaid üks miljoni hulgast, elab Indias 4500 sinuga võrdset inimest, kes on saadaval kümme korda madalama kulu eest,” viskas Fujitsu Nordicu Chief Technology Officer Glen Koskela firma Eesti haru paarisajale töötajale läinud sügisel  esinedes mõtte õhku. “Kõigest üks protsent Hiina kõige kõrgema IQ-ga elanikkonnast teeb kokku kümme korda rohkem kui on kogu Eesti elanikkond,” jätkas ta. Koskela tegi nende kahe näitega puust ja punaseks selgeks, kui suures rahvusvahelises konkurentsis Fujitsu Eesti haru töötajad tegelikult on.

Ning nähtavasti saadakse hakkama väga hästi, sest firma müügitulu kasvab hämmastava järjekindlusega 20% võrra aastas ning miks muidu on Jaapani päritolu tehnoloogiahiid oma teenustekeskuse siin regioonis just Tallinna rajanud. Tänavuse majandusaasta lõpptulemuseks tuleb firma müügidirektori Ülle Kivirähki sõnul 9,5 miljonit eurot. “Me kasvasime ja laienesime järjekindlalt isegi majanduse kõige sügavamatel kriisiaastatel, kuna 65% meie teenustest läheb ekspordiks,” on ta põhjusega uhke.

“Mõtlesin, et kõik ei käi [Eestis] nii kiiresti, aga tuli välja, et käib ikka küll,” ütleb Fujitsu Eesti IT kasutajatoe juht, Soomest pärit Juhani Kuusinen. Just Kuusinen vastutab otseselt selle eest, et viis aastat tagasi Soomest Eestisse kolitud Fujitsu IT-halduse osakond nii jõudsalt kasvab. Selle ajaga on saanud viieliikmelisest meeskonnast pea 150-liikmeline tiim ning ettevõtte klientuur ulatub Skandinaaviamaade ettevõtetest ning riigiasutustest kuni Singapuris ja New Yorgis resideeruvate rahvusvaheliste firmadeni välja. Kes on need kõige suuremad rahvusvahelised kliendid, tuleb firma ärisaladuse tõttu jätta kirja panemata. Küll aga pole saladus see, et Fujitsu Servicesi klientide sekka kuuluvad näiteks Soome suuremad kaubandusketid nagu Prisma, aga ka Stockmanni kaubamaja. (
Fujitsu Service Desk pakub oma klientidele IT-halduse täistuge, mis hõlmab kõike alates lihtsate e-posti probleemide lahendamisest kuni põhjaliku võrguhooldusteenuseni. “Meie poliitika on, et iga kliendi iga probleem peab saama lahendatud ühe telefonikõne ajal,” tutvustab Kuusinen. Service Desk lahendab ka paljudel eri platvormidel tekkivaid probleeme: näiteks on töötajate laudadel valmis kümneid erinevaid telefone, et kliendi probleemi korral õige telefon ette võtta ning kliendiga sammhaaval õige lahendus koos üles leida. “Tänapäeval on nii palju erinevaid vidinaid ja seadmeid, et tavalisel inimesel polegi võimalik ega ka mõtet nende kõikide nüanssidega tuttav olla. Siin tulemegi meie appi,” räägib Kuusinen.

Firma saab üle maailma, aga peamiselt just Põhjamaadest ühe kuu jooksul umbes 28 000 erinevat pöördumist (ehk ticketit), mis kõik tuleb lahendada sama kõne ajal. Probleeme lahendab kokku ligi 150 kasutajatoe spetsialisti, kes räägivad kambapeale üheksat erinevat keelt. Suurem osa töötajatest on eestlased, kuid on ka spetsiaalselt siia tööle kolinud inimesi Soomest, Norrast, Rootsist ja Taanist. Kümne palli süsteemis ei tohi kuu jooksul antud hinnang probleemide lahendamise nobedusele, asjalikkusele ja sõbralikkusele langeda alla 9,2. “Jaanuaris saime klientide tagasiside keskmiseks hindeks 9,4,” kiidab ta.

Just kasutajatoe teenuste pakkumisel näevad Kuusinen ja Kivirähk väga suurt kasvupotentsiaali nii klientuuri kui ka tööjõuturu mõttes. “Väikefirmadel ei ole ratsionaalne osta erinevaid teenuseid erinevatelt firmadelt kokku. Meie eelis on just see, et tänu oma suurusele suudame pakkuda kõiki asju ühest kohast,” räägib Kuusinen ja toob tabava võrdluse elust enesest: mõtle kui sa peaksid iga päev ostma vorsti ühest poest ja juustu teisest poest.

Ehkki eemalt vaadates võib tunduda, et Eesti tööjõuturg jääb nii suure mastaabiga teenusekeskuse jaoks ahtaks, pole see Ülle Kivirähki sõnul sugugi nii. “Me tekitame tarkasid töökohti ja tarku töötajaid Eestisse järjest juurde. Näiteks laiendasime Service Deski äsja Tartusse, kus on ülikooli tõttu väga palju keeli oskavaid nutikaid noori.” Ta ütleb, et IT-töö all peetakse stereotüüpsena silmas programmeerimist, aga erinevate uuringute järgi on selliseid töökohti kogu IT-tööturust vaid 15-16%. “Pooled töökohad kuuluvad just teenusekeskustele ning see on ka põhiline töö, mille järgi turg tulevikus järjest enam vajadust tunneb,” ütleb ta. Kivirähk lausub, et väikse Eesti tööjõuturul võib valitseda küll tihe konkurents IT-spetsialistide järgi arendusfirmades, kuid Service Deski võimalused tööjõu palkamisel on palju laiemad. “Me saame anda võimaluse inimestele, kes pole täna veel suured IT-spetsialistid. Kõige tähtsam on hoopis keelte tundmine ning kui see on olemas, siis koolitame me inimestest spetsialistid ise välja.”

Fujitsu IT-teenuse keskus on Eestis nii hästi tööle läinud, et selle edu najal otsustas firma eelmise aasta aprillist käivitada siinsamas ka oma finantsteenuste keskuse. Ülle Kivirähk viitab uuringutele, mille järgi on just finantsspetsialistide osas Eesti tööjõuturg veelgi rohkem lubav. “Sellise oskusteabega inimesi tohutult palju rohkem kui IT-spetsialiste.” Hetkel pakub Fujitsu finantsteenustekeskus veel lihtsamaid teenuseid nagu näiteks ostu- ja sisearvete menetlemine, kohe lisanduvad aga backoffice’i funktsioonid. Kõik tööd tehakse majandustarkvara SAP abil, mille tarbeks on ettevõte juba praegu koolitanud Kivirähki kinnitusel kümme uut litsentseeritud spetsialisti ning kevade jooksul plaanib ettevõte palgata veel kuni 15 uut inimest juurde.

Potentsiaalsetele uutele investoritele soovitab omal ajal võõramaalase pilguga Eestisse tulnud Kuusinen Eestit küll. “Eestis on väga heal tasemel infrastruktuur: võrgud, elekter, kommunaalid,” ütleb ta, kuid nimetab enda jaoks veelgi olulisemana seda, et Eesti inimestel on väga hea ning skandinaaviapärane ärikultuur. “Lubadustest peetakse kinni ja ollakse väga täpsed.” Väikse torke annab Kuusinen ka oma kodumaa naaberriigi pihta. “Mulle meeldib eestlaste töömotivatsioon. Te olete harjunud tööd tegema, mitte nagu mõned teised” muigab ta.