GTM-W6VW56J
Skip to main content
  1. Avaleht >
  2. Kontakt>
  3. Tehisintellekti tulek on paratamatu

Tehisintellekti tulek on paratamatu

Fujitsu

Tallinn, jaanuar 30, 2017 Inimesed, asjad, informatsioon ja protsessid on “hüperühendatud” võrkudesse, kus luuakse uusi väärtusi ja mõjutatakse tuleviku kujundamist. Täna ühendame seadmeid sensoritega asjade internetti, homme aga aitab õppiv tehisintellekt kontrollida tehast, linna ühistransporti või näiteks kutsub meid ootamatult perearsti juurde

Seoses Fujitsu Eesti 25. sünnipäevaga kohtusime Fujitsu Nordicu tehnoloogiajuhi ja visionääri Glen Koskelaga. Ta räägib, et maailm digitaliseerub hoogsalt ja digitaliseerumist saame jagada nelja lainesse, millest vähemalt kaks on meil läbitud. Esimene laine on internet – võrgus olek, teine mobiilne internet – võrgus olek ükskõik kus, kolmas asjade internet, kus sulanduvad füüsiline ja digitaalne maailm ning neljas laine robootika ja tehisintellekt.

Tehisintellekti (inglise keeles AI, artificial intelligence) tulek on paratamatu, teatakse Fujitsus. Aga milline ta välja näeb – kas ulmejuttudest tuttav naiivne robot? Või tervet linna ja selle inimesi ning nende saatusi kontrolliv kalk ja kaalutlev keskarvuti?

Täna on tehisintellekt pigem digitaalne süsteem, mille aju on arvuti ja mis asendab meid mõnes kitsamas valdkonnas. Järgmisel tasandil saavad tehisintellekti süsteemid sama nutikateks kui meie ja siis võib tulla meist nutikam super-tehisintellekt ehk ASI (artificial super intelligence). Arvatakse, et ASI kõik eelistused ei pruugi inimese omadega kattuda ja selles nähakse ohtu. Arvatakse ka, et tehisintellekt võib inimese orjastada, kuid visionäärid näevad pigem masinaid tulevikus veelgi enam inimese heaks töötamas.

Glen Koskela: “Tegeleme kõigi tööstusvaldkondade digitaliseerimisega. Oluline suund on tehisintellekti kasutamine keerukate lahenduste ja teenuste loomiseks. Uuringud on viinud meid valdkondadesse, kus digitehnoloogiad saavad sotsiaalseteks ja majanduslikeks platvormideks, millelt sulandutakse igapäevaellu ja teenustesse, mida tarbime. Fujitsu inimkeskne tehisintellekt nimega Zinrai ühendab endas ja süstematiseerib seire, äratundmise, teadmiste menetlemise, otsustamise, samuti õppimise.”

Digitehnoloogiad aitavad meil oma tegevusi optimeerida ja kaitsta. Optimeerida aega, raha, ressursse, kogemusi ja kaitsta kahjude, ebamugavuste, vigastuste ja ebakindluse eest. Tööstuses saab  digitehnoloogiaid kasutusele võtta maailmas, kus kehtivad ranged ettemääratud käsud reeglid, lisades isejuhtimise ja autonoomsed operatsioonid. Inimesekesksetes lahendustes aga kasutame neid võimalusi üksteisega paremaks suhtlemiseks. Võib eristada kuut erinevat rolli, mida digitehnoloogiad täidavad: kuidas rakendada tegevusmustreid, efektiivselt teenuseid juhtida, tegevuste efektiivsust parandada,  suurendada väärtuste teket äriprotsessides, parandada elukvaliteeti ja tagada põhivajadused ja lõpuks, kuidas tagada meie soovitud elustiili.

Rääkides innovatsioonist, siis see pakub tihti vaadet tulevikku, tuues meile kasu arengus. Me saame sellest rääkida täpsemalt näiteks järgmiste näidete varal: ostukogemused poes, targad tootmisprotsessid, tõenduspõhine tervishoid ja riskikategooriatesse kuuluvate inimeste tervis, teadmiste integreerimine finantssüsteemides, ühistransport ja linnas liikumist toetavad teenused.

Mõned näited, millega tegeleme praegu: tehisintellekti-põhine tark parkimine, kogu linnaliikluse tark jälgimissüsteem tehisintellekti abiga ehk smart city, tehisintellektiga erinevate kõrvalekallete avastamine tootmises, tehisintellekt küberkaitses.

Näiteks inimkeskse linnaliikluse korraldamiseks kogutakse sensorite abiga rongi-, auto-, bussi-, taksoliikluse, jalakäijate liikumise info, ilmainfo ja info aja ja ruumi kohta. Omades kõiki andmeid liikluse kohta reaalajas, saab prognoosida viivitusi, ülerahvastatust ja jagada soovitusi kõige efektiivsemaks liiklemiseks linnas. Kaovad ummikud ja me jõuame igale poole õigeks ajaks ning seejuures soovitab tehisintellekt näiteks mitte minna bussiga vaid taksoga, sest buss hilineb. Samuti pakutakse reaalajas odavamaid või kiiremaid ühest kohast teise jõudmise võimalusi.

Või kuidas suhtuda sellesse, kui saame ootamatult kutse perearsti juurde? Tõenduspõhises meditsiinis on tehisintellekt meie kohta kogunud esmaseid meditsiinilisi ja eri allikatest teiseseid, mittemeditsiinilisi andmeid – näiteks toitumise, meeleolu kohta ja prognoosib, et meil võib tulla südamega probleeme. Niisugune varane võimalike tervisehädade määramine põhineb sügaval andmete ja käitumismustrite analüüsil.

Aga kas me tahame, et meid sel moel jälgitakse? Glen Koskela soovitab seda küsida meie lastelt, kes on niikuinii pidevalt võrgus.

Andmeid kogutakse sensorite abiga. Fujitsu on välja töötanud inimkesksed seadmed, mis aitavad infot kogudes inimestel paremini elada ja töötada. “Meil on näiteid kantavatest seadmetest – eluliselt olulisi näitajaid jälgivad randmevõrud, unisust registreerivad ripatsid, mis on ühendatud tööstuslike pea küljes kantavate ekraanidega, sõrmusesse integreeritud kirjutusseade või juukseklamber, mis aitab kuulata helisid läbi juuksejuurte,” räägib Glen Koskela.

Ja lõpuks – Fujitsul on arendatud välja klienditeeninduseks sobiv robot RoboPin, kes (või mis?) suhtleb, väljendab end kogu oma keha ja tundeid oma hääle tämbriga, peab meeles nägusid, loob silmast-silma kontakti. Nii et tehisintellektist pole meil pääsu.

Date: 30 jaanuar, 2017
City: Tallinn