Skip to main content
  1. Avaleht >
  2. Fujitsu – 20 aastat edulugu Eesti IT-sektoris

Fujitsu – 20 aastat edulugu Eesti IT-sektoris

Fujitsu Eesti on üks riigi suurimatest IT-teenuste eksportijatest, firma märksõnadeks on kliendikesksus, paindlikkus ning suutlikkus pakkuda kvaliteetseid infotehnoloogilisi terviklahendusi.

Fujitsu

Tallinn, January 24, 2012

Tänapäevase Tehnopoli asemel võib 20 aasta taguseks kasvulavaks IT-firmadele lugeda Küberneetika Instituuti, kust said alguse tänase Fujitsu eelkäijad. Niilo Saardi eestvedamisel loodi tarkvarateenustega tegelev AS Assert (mis hiljem vahetas nime kõigepealt AS Cell Networkiks ja seejärel AS Mandator Estoniaks), Ants Roose pani aluse riistvaraga tegelevale ASile Systest Plus (mis aastate jooksul on kandnud veel nimesid OÜ Systest Plus, ICL Data OÜ, ICL Invia OÜ, Fujitsu Invia OÜ ning Fujitsu Services OÜ). Seega saab Fujitsu Eestit tingimusteta nimetada Eesti juurtega IT ettevõtteks. Tänast ärinime hakati kandma peale kahe IT firma ühinemist 2008. aastal, kuid kogemust, äritarkust ja traditsioone nimemuutus kustutada ei saa. Vastupidi - kohalikule kompetentsile lisandus Fujitsu Grupiga liitumisel globaalne haare.

Fujitsu Grupp on maailma kolmas IT-teenusepakkuja, kellel on 172 000 töötajat 70 riigis, grupi kogukäive ulatub 40 miljardi euroni. Eestis on Fujitsul täna 215 töötajat, kontorid asuvad nii Tallinnas kui Tartus, 2010/2011 majandusaasta käive ulatus 7 miljoni euroni, kusjuures sellest 64 protsenti moodustab eksport.

“Oleme oma klientide jaoks kindel ja usaldusväärne partner, pakkudes neile kõrge lisandväärtusega IT-teenuseid, olgu selleks siis tarkvaralahenduste loomine, IT-taristu haldus või pangatehnika ja elektroonikaseadmete hooldus ning remont. Oleme uhked, et pakume kõiki neid kvaliteetseid teenuseid nii Eesti kui ka Skandinaavia klientidele, ” sõnab ettevõtte tegevjuht Andres Järviste.


KLIENDILE STRATEEGILINE PARTNER

Fujitsu keskendub kolmele tegevusvaldkonnale – tarkvaralahendustele, IT haldusteenusele ning IT seadmete hooldus- ja remonditeenuse osutamisele.

Kolme valdkonna teenuseid püütakse võimaluse korral kliendile pakkuda ühtsena – selle asemel, et kliendile müüa lihtsalt arvuti, pakutakse sinna juurde tarkvara installeerimise teenust, renditeenust, hooldusteenust jne. Teenuste osutamisel püütakse lähtuda põhimõttest, et mitte ainult ei anta kliendile seda, mida too on küsinud, vaid mõeldakse kliendiga kaasa ning püütakse omalt poolt pakkuda välja lahendusi, mis aitaks klientidel olla oma valdkonnas efektiivsemad ja edukamad.

Käibetõena võetakse fakti, et rahulolev klient on eduka äri alus. Seetõttu on Fujitsu seadnud oma eesmärgiks kliendirahulolu pideva suurendamise. “ Kasutame oma teenuste parendamisel Lean metoodikat. Järjepideva töö tulemusel kasvatame pidevalt klientide rahulolu. Tahame muuta koos oma klientidega meie teenused veel paremaks ja olla ka tulevikus oma klientidele tugev strateegiline IT partner,” räägib Andres Järviste.


TEENUSED NII AVALIKULE KUI ERASEKTORILE

Fujitsul on aukartust äratav kogemustepagas nii avalikule kui ka erasektorile IT erilahenduste väljatöötamisel. Firma algusaastatel, kui kanti veel nime Assert, oli kogu tarkvaraarendus ekspordiks ning Eesti projektid lisandusid alles mõni aasta hiljem. Esimene tarkvara klient oli Rootsi finantsettevõte, hiljem lisandusid Soome ja USA firmad. Esimene Eesti tarkvaraarenduse avalik hange oli personalitarkvara Persona, mida arendatakse Fujitsus tänapäevani.

Lisaks Personale on Fujitsu 20 aasta jooksul olnud kaasatud paljudesse Eesti avaliku sektori innovaatilistesse projektidesse. Teiste seas väärivad märkimist X-tee, mobiil-ID ja digitaalne isikutunnistus (digi-ID), e-notari teenused, õppeinfosüsteemid kõrgkoolidele, eksamite infosüsteem, sisseastumise infosüsteem, planeerimise ja protsesside jälgimise süsteemid EASile ning PRIAle. Viisaregistri loomine Fujitsu osalusel oli oluliseks teetähiseks liitumisel Schengeni viisaruumiga tagamaks korrektset andmevahetust Schengeni liikmesriikide viisainfosüsteemiga (VIS).

Edukaid välisprojekte jätkub nii Soome, Rootsi, Taani, Norrasse kui ka Inglismaale. “Piiritagustest tarkvaraprojektidest loeme seni kõige õnnestunumaks maailma juhtiva meditsiini- ja päästevarustuse tootja Dräger Safety Rootsi ja Norra piirkondlike esinduste majandustarkvara juurutust, millega loodi võimalus hallata kogu igapäevast äritegevust alates raamatupidamisest ja laoarvestusest kuni garantii- ja hooldustööde menetlemiseni,” kommenteerib Ülle Kivirähk, Fujitsu müügidirektor. Kui kogu tarkvaraarenduse pagas pärineb firmast Assert, siis tänase Fujitsu riistvaraline pool on pärit samuti 20 aastat tagasi loodud ettevõttest Systest Plus AS, mis kasvas välja tollasest NSVL Arvutustehnika ja Informaatika Riikliku Komitee Teadus-Eritootmiskoondise „Algoritm“ Tallinna Teadus-Õppekeskusest. Huvitava faktina võib ära tuua selle, et esimene välispartner oli ICL (hiljem hakkas kandma nimetust Fujitsu), kuhu gruppi ise tänasel päeval kuulutakse ning mille maaletooja Systest Plus oli.

Tänasel päeval on Fujitsu Eesti mitmete tuntud elektroonikaseadmete tootjate, nagu näiteks Fujitsu, Samsung, LG, Viewsonic, Philips, Hitachi, Benq jt. poolt autoriseeritud teenustepakkujaks Eesti turul.

Lisaks tugevale tark- ja riistvaralisele taustale pakutakse Fujitsus ka kasutajatoe (service desk) teenust. Kasutajatoe põhiklientuur asub tänasel päeval põhiliselt Skandinaavias.

Küsimusele Fujitsu tulevikuplaanide kohta vastas Järviste järgnevalt: „Fujitsu üks kõige edukamaid teenuseid Euroopas on IT- täishaldusteenus. Selle kogemuse baasil oleme loomas sarnast teenust ka Eesti turule. Usume, et see leiab meie klientide seas sooja vastuvõtu.“