GTM-W6VW56J
Skip to main content
  1. Avaleht >
  2. Kontakt >
  3. Fujitsu Eestis >
  4. Innovatsioon >
  5. Miks on töötajate leidmiseks ja hoidmiseks vaja paindlikkust?

Miks on töötajate leidmiseks ja hoidmiseks vaja paindlikkust?

Miks on töötajate leidmiseks ja hoidmiseks vaja paindlikkust
Fujitsu tuleviku töökoha uuringu põhjal saame väita, et üle poole juhtkonna tasemel juhtidest usuvad, et nende ettevõte näeb viie aasta pärast välja hoopis teistsugune. Kuid mida selle hoopis teistsuguse all õieti mõeldakse?
Uuringus osalenud juhid näevad, et tuleviku töökohal ei ole kindlakujulisi piire. Organisatsioon peab olema agiilne ja nõtke oma suhetes teiste organisatsioonidega ja vajalike oskuste rakendamisel ja palkamisel. Piiranguid kus, kuidas ja millal tööd tehakse, eriti polegi.

Teisisõnu näevad juhid 2025. aasta töökohti väga paindlikena.

Selline paindlikkus on vajalik, et hoida töötajaid rahulolevana, sidustatuna ja võimelistena panustama ka kõrgemas eas kui praegune traditsiooniline vanaduspensioni-iga.
USA ja UK tööturu-uuringud näitavad, et aastaks 2025 töötab enam kui pool tööjõust vabakutselisena. See tähendab seda, et need, kes soovivad meelitada oma organisatsiooni paremaid talente, ükskõik kui pikaks ajaks, ja soovivad neid rakendada kohe esimesest päevast, peavad olema valmis paindlikkust pakkuma.

Kuid miks on paindlikkus töötajatele nii oluline?
Ja kuidas seda oma organisatsioonis ikkagi kultiveerida?

Muutunud arusaam tööst

Töö on asi, mida inimesed teevad, mitte koht, kus nad käivad. Minevikus seostus töö tehaste ja komplekteerimisliinidega. Töö oli koht, kuhu inimesed tulid, kus tegid seda, mida neile öeldi sel viisil, nagu kästi ja sellel ajal, nagu ette nähti.

Täna on vajalik mõista tööd töövõtja vaatepunktist. Mida on töövõtjal vaja, et töö saaks tehtud? Milline korraldus töötab ühe või teise jaoks paremini?

Uued tehnoloogiad võimaldavad disainida süsteeme inimeste ümber nii, et tekivad iga indiviidi jaoks maksimaalselt efektiivsed töökeskkonnad.

Sageli on efektiivseimaks töötamine kodust. Suurte projektide puhul, mis vajavad süvenemist ja vaikust, võib kodu olla kõige produktiivsem koht, ja lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik.

Meie uuringud näitavad, et tegelikult on inimesed nii või teisiti produktiivsed ja loovad maksimaalselt vaid kuus tundi päevas, seega ei ole standardne üheksast viieni enam kuidagi väärtust loov. Paindlikkus on võtmesõna üha jõulisemas globaalses konkurentsis oskuste pärast.

See, kes ei tee inimeste jaoks efektiivset töötamist lihtsaks ja ei luba igaühel leida oma isiklikku töö-elu tasakaalu, kaotab oma talendid kiirelt nendele, kes seda lubavad.

Paindlikkuse ja turvalisuse tagamise protsessidest

Kui inimestel on võimalik töökeskkondadesse sisse logida erinevatest asukohtadest ja erinevatelt seadmetelt, kaasnevad sellega muidugi ka võimalikud riskid. Kuidas tagada paindlikkust, ilma et peaks ohtu seadma teise olulise väärtuse – turvalisuse?

Näeme lahendusena turvatasandite sisse seadmist. Esimene tasand peaks olema lihtne autentifitseerimine, kasutades näiteks biomeetriat. Sellest järgmine tasand peaks kindlustama selle, et rakenduses on erinevad andmed nähtavad vaid isikutele, kes neid vajavad.

Kasulik viis turvalisuse järjepidevaks tagamiseks on ka töötajate käitumise analüüs, mis toetub küsimusele, mida me eeldame, et meie töötajad teevad ja kas nad järgivad oma tavalisi mustreid?

Näiteks mina töötan tavaliselt kodust või kontorist, mis asub Lõuna-Inglismaal. Kui minu kasutaja asukohana kuvab ühtäkki Jaapanit, peaks süsteem sellest teavitama, sest see jääb väljapoole minu tavalist käitumist. Sellisel puhul võib süsteem minult paluda veel üht autentimist, et teha kindlaks, kas see olen tõesti mina, kes soovib Jaapanist sisse logida.

Kõikidest turvalisuse kihtidest veelgi kõrgemal on aga protsessid. Kõige suurem takistus turvalisusele on pigem töötajate hooletus kui agressiivsed küber-rünnakud.

Kui teha inimeste jaoks liiga raskeks tegevused, mida neil on vaja oma tööd tehes teha, siis nad varem või hiljem leiavad viisi sellest kõrvale hiilida. Näiteks kui puudub efektiivne failide jagamise süsteem, otsivad töötajad ise välja mingi kolmanda osapoole rakenduse ja võivad sellisel viisil toimides ka ettevõtte andmed ohtu seada.

Produktiivsus on olulisem kui tagumikutunnid

Veel üks oluline asi vajab rõhutamist. Tulevikus peavad IT osakonnad võrratult rohkem suhtlema personaliosakondadega. Paindliku töökoha ehitamine ei saa olla vaid IT projekt.
Mõningaid asju, nagu näiteks kuidas uuel viisil inimesi tunnustada, on ilmselt mõttekam personaliproffide käest küsida.

Traditsiooniliselt on inimesi tasustatud vastavalt sellele, mitu tundi nad oma laua taga on veetnud. Paindliku töökoha puhul tuleb liikuda süsteemi suunas, mis tunnustab ja tasustab vastavalt tulemustele. Tundidel ei ole mingit tähendust, eemal töötavad inimesed ju ei teegi ühtegi tagumikutundi.

On imekspandav, et vaid 17% organisatsioonidest juba toimetavad niisuguste põhimõtete alusel. Just nii väike on meie uuringus välja tulnud number.

Paindlikkus on lihtne

Tegelikult on paindlikkus lihtne valik, sest et see on õige valik. Paindlikud töökohad tõmbavad ligi talente ja et püsida konkurentsis tõeliste tegijate turul tuleb pakkuda võimalikult sobivat töö-elu tasakaalu igaühele. Vaid nii saab hoida kõrgel nii töötajate produktiivsuse kui rahulolu määra.

Enne kui hakkate paindlikkust toore jõuga kultiveerima, on aga vaja üle vaadata oma suhtumine töösse – mis see on ja kuidas seda mõõdetakse.
Loo autor  Karyn Jeffery
Algne artikkelOpen a new window avaldati Fujitsu Global blogis.