GTM-W6VW56J
Skip to main content
  1. Avaleht >
  2. Kontakt >
  3. Karjäär Fujitsus >
  4. Meie töötajate lood: Irina Kelder

Meie töötajate lood: Irina Kelder

Eesti meister korvpallis

Roheline maja keset põldu ja korvpall

Irina Kelder on infosüsteemide projektijuht, informaatika magister. Ta on töötanud Fujitsus 17 aastat, tuli siia otse ülikoolist. Tarkvara loomine on talle kui rohelise maja ehitamine keset põldu. Töö kõrvalt on ta Eesti meister korvpallis.
 
Irina Kelder võrdleb tarkvara loomist majaehitusega: “Tuleb tööülesanne: tehtagu roheline maja keset põldu. Minu asi on aru saada ja pakkuda ideid, kuidas see ülesanne lahendada. Alustame sellest, et lepime kokku, kas kivist või puust, milline on vundament. Oluline on, et klient ise räägiks kaasa – tahan viilkatusega, kahe rõdu ja kümne aknaga. Küsin, kas me teeme maja keset põldu või rohkem nagu ääre poole. Klient võib mõnikord ümber mõelda ja tahta aknaid juurde. Teeme. Kuni klient ei räägi, ei anna ma asju töösse.”
 
Irina juhib kaht programmeerimismeeskonda. Ta tagab oma meeskonnale töö, kontrollib, aitab programmeerida, mõtleb välja uusi lahendusi. Ja lõpuks ütleb oma ülemusele, millise numbri peab arvele kirjutama.
Irinal on kaks ammust projekti, millega tegeletakse pidevalt ja kus töö ei paista kunagi otsa saavat.

Õppeinfosüsteem ja vilkuv nupp

Üks Irina meeskond teeb TTÜ ja Tallinna Ülikooli õppeinfosüsteemi. Vahel vahetuvad ministrid ja see, kummaline küll, toob muudatusi ka tarkvarasse. “Iga ministriga on midagi juhtunud,” ütleb Irina.
 
Lisaks tuleb Haridus- ja teadusministeeriumist uusi mõtteid, kuidas meie kõrgharidusmaastikku parendada. Käimas on IT Kolledži liitmine TTÜga ja andmebaaside liitmine on Irina ja tema inimeste töö. Küsimuse peale, kas see ei olegi kahe exceli faili liitmine, vastab Irina: “Ühe baasi andmemaht on 8 ja teisel 80 GB. Võrdleme neid, vaatame nende sisse ja paneme reeglid paika ning kirjutame skriptid valmis. Kui skriptid on valmis, siis paneme käima ja vaatame. Selleks võib minna kuu-kaks, kuni kõik andmed jooksevad õigesse kohta. Siis anname kliendile üle ja võib hakata kasutama.” Ja tähtaeg ei või üle minna. 31. juuli on IT Kolledži lõpp ja 1. august on kõik üks TTÜ.
 
Irina räägib filosoofiliselt, et vahel võib olla ka kasulik mõnda tööd mitte teha: “Kui emotsioonide mõjul tahetakse vilkuvate tuledega nuppu, arutame rahulikult. Selgub, et vilkuv nupp ei päästa midagi. Siis teeme midagi muud või jätame tegemata.”

Kuidas valmib roheline maja

Irina osaleb kahes Fujitsu tarkvaraarenduse tiimis. Mõlemas on veidi erinevad inimesed ja meeskonna tunde saavutamine on väga oluline. Irina sõnul peab kolleegidele pai tegema, neid tunnustama. Irina tiimid on tublid ja ilusad. Lausa nii ilusad, et valiti Fujitsu esinduspiltidele. Ta ei vahetaks neist kedagi välja.  “Sa ei pea sõber olema, sa ei pea ka kuri ülemus olema. Ma nõuan oma arendajatelt, et asjad oleksid tehtud. Ärge kartke,” ütleb ta.
 
Tiimis tuleb omavahel suhelda otse: “Ma armastan otsesuhtlust, ei armasta kirju. Kui läksin neljaks minutiks toast välja, suutis kolleeg põhjaliku kirja kirjutada. Tubli, kirjutasid ära, nüüd küsi otse!”
 
Kas jamasid ka tuleb? “Alati on kuskil jama, kuitahes  hästi me seda tarkvara ei teeks ja testijad ei testiks,” teab Irina oma kogemustest. Aga alati on Fujitsus ka lahendus leitud. On üldtuntud tõde, et vead tulevad välja siis, kui hakatakse päriselt kasutama.
 
Irina kinnitusel näeb protsessi nautimine välja nii, et “ma istun, genereerin ideid ja lõppkokkuvõttes määrin käsi ehk aitan ka koodi kirjutada”. Lõpptulemus on aga, et roheline maja saab valmis.

Eesti meister korvpallis

Irina on kolmandast klassist saati korvpalli mänginud. Olid noorteklassis Eesti meistrid ja Eesti naiste kõrgliigas kolmandad. Praegu on ta 40+ vanuses Eesti meister. Trenni teeb kaks korda nädalas. Juulis minnakse Toskaanasse seenioride MMile. “Õnneks on meie vanusegrupis ainult kümme võistkonda, esikümme on garanteeritud,” on ta juba ette rahul.
 
Irina on väga kohusetundlik. Teeb vahel öösel arvuti lahti ja kukub tööd tegema – valmistab järgmise päeva tööd, kirjutab analüüsi või programmeerib, “et kõik oleksid õnnelikud”. Kell 9-12 õhtul on tema aeg, kus teda keegi väga ei sega. Seda ei tohi muidugi harrastada. Sest tal on kolm last, kaks poissi ja tüdruk. Suur laps käib Reaalkoolis, kaksikud veel lasteaias.
 
On veel üks töö, mida Irina väga naudib. See on õpetamine, ta on TTÜs viis aastat õpetanud äriprotsesside modelleerimist ja veebiteenuste arhitektuuri. Suure töökoormuse tõttu jäi see pooleli, aga jätkamine ei ole välistatud. “Parim kiitus minu jaoks oli, kui üliõpilased tulid minu juurde ja  ruum oli rahvast täis.”

Irina Kelderi retsept tarkvarakliendile

  1. Kõigepealt, klient peab teadma, mida ta tahab. Muidu on nii, et tahab midagi, aga ei ole kindel kas peab tulema maja või väike kuur.
  2. Peab olema selge, kes süsteemi kasutama hakkab.
  3. Kliendi-poolne vedaja ja vastutaja peab olema määratud. Kui seda pole, siis tarkvarast asja ei saa.